Sõbrakirjad

Minu üheksas Siberi reis

25 March 2011

Minu minu9sreisüheksanda Siberi-reisi üheks eesmärgiks oli kinnitada kontakte, mis Salehardi kogudusel on kaugemates külades asuvate elanikega. Veel tahtsin oma väitekirja jaoks teha hantidega intervjuusid, mida koguneski lõpuks poolesaja ringis. Kontaktide loomisel ja piirkonna olude  mõistmisel on mulle märkimisväärselt kasuks tulnud etnoloogiaõpingud Tartu Ülikoolis.

Külma oli keskmiselt 28-36 kraadi ja ilmad enamasti päiksepaistelised, seetõttu saime teha pikki reise põdrakasvatajate juurde. Hantide piirkond on väga suur ja töötegijaid vähe, ometi usun, et Jumal annab neid handi oma rahva seast. Kohtusin ühe handi noormehega, kellega Salehardi kogudus ühendust hoiab ja kel on potentsiaali kord pastoriks saada. Koostasin talle lauliku ja aitasin teda koguduse tööd puudutavates üldistes küsimustes.

Muži rajoonikeskuses, kus elab 5000 inimest, koguneb osadusgrupp 5-8 handiga kolm korda nädalas. Lauldakse nii handi kui ka vene keeles. Meie EMK Teoloogilises Seminaris õppinud Ljudmilla Grapin on tõlkinud laule handi keelde ning õde Olga saadab neid kitarril. Kord teenistuse ajal  hakkas õde Zina nutma ja tänama Jumalat selle eest, et ta võib palvetada ja ülistada handi keeles!

Päevad möödusid intensiivses tegevuses ja kuigi puhkuseks ei leidunud eriti mahti, oli seegi kord kahju Siberist lahkuda!

.

Tervitused Paapualt - sügis 2010

18 November 2010

gerolf jahivibugaArmas eestpalvetaja! 

Kevadised tervitused Paapualt! Just, just kevadised, mitte sügisesed, sest umbes nädal tagasi algas siin peale kuivaperioodi taas vihmaperiood ja loodus on ärkamas uuele elule! Kõik meie ümber tuletab meelde kodumaist kevadet - värskelt rohetav muru, puudel tärkavad lehed, aedades ja põldudel töötavad inimesed...  Kuivaperiood oli sel aastal pikem kui tavaliselt ja kuna paapualased katavad oma toidulaua põhiliselt aiasaadustega, oli see aeg paljudele üsna toiduvaene. Seda suurem on nüüd rõõm igapäevaste vihmasadude üle!

Aga nüüd meie uudiste juurde... siiani oli meie põhitegevuseks pidzin inglise keele ja Paapua kultuuri tundmaõppimine. Keeleõppes jõudsime oktoobri alguseks tasemele, kus võime ametliku õppimise lõpetada st. meie pidzin inglise keele oskus on piisavalt hea selleks, et hõimu elama asudes esialgu selle keele oskajatega suhelda. Tänu Jumalale selle eest! Tema, kes on teinud taeva ja maa (Ps 121:2), annab ka tarkuse uue keele omandamiseks ning võõra kultuuri tundmaõppimiseks! Kuna viimases on meie teadmised veel veidi kesised, siis jätkame lähikuude jooksul kultuurimaterjali kogumist.

Samal ajal vaatame palvetes ja mõtetes tulevikku. Üsna peagi on käes aeg teha otsus, millisesse hõimu tööle minna. Sõltume ka selles Jumalast ja tahame teha Talle meelepärase valiku. Usume, et Ta on meid juhatanud Paapua Uus Guinea Kõrgmaa (Highlands) piirkonda, kus me praegu viibime. Kõrgmaa piirkond jaguneb omakorda mitmeks väiksemaks provintsiks ja meil on südames töötada Chimbu provintsis. New Tribes Mission (Uute Hõimude Misjon) töötab hetkel kahes selle provintsi hõimus (Dom ja Kuman) ja kuna meie sooviks on ühineda juba olemasoleva meeskonnaga, siis nende kahe hõimu vahel me oma valiku ka teeme. Palun palveta, et oleksime avatud ning sõnakuulelikud Jumala juhtimisele! 

 

 

Read more: Tervitused Paapualt - sügis 2010

Raivo Mandariinimaal - suvi 2010

13 July 2010

28.raivokurg juunil jõudis kurt misjonär (EKNK Tallinna kurtide kogudusest) tagasi Mandariinimaalt, kus ta viibis kolm kuud. Teda kutsuti appi õpetama noormeestele puutööd ning ka piiblitunde. Kuid sellega asi ei piirdunud. Kolme kuu jooksul mõjutas ta paljude elusid ja kuulutas evangeeliumi kurtidele viipekeeles ning kolm päeva enne Mandariinimast lahkumist ristis Raivo kolm kurti oma üürikorteri vannis!

Igatsus minna Mandariinimaal sai istutatud Raivo südamesse juba 2006 aastal World Deaf Assemble  konverentsil Tallinnas, kui ta kohtus Põhja Iirimaa kurtide töötegijatega. Nende hulgas oli ka Ingrid (kuulja, viipekeeletõlk), kes töötab misjonärina Mandariinimaal. Ta abiellus kohalik noormehega ja on elanud Mandariinimaal juba 17 aastat. Iirlased rääkisid Mandariinimaalt, sealsest elust ja kurtide olukorrast, ning kõik see väga puudutas Raivo südant ja ta koges, kuidas Püha Vaim ütles talle, et ka temal tuleb minna Mandariinimaale.

Read more: Raivo Mandariinimaal - suvi 2010

Raivo Mandariinimaal - kevad 2010

08 June 2010

NB! Tekstis leiduvad lühendid: Hna - mandariinimaa, Knmng – sihtkoht, HjaH – ettevõte ”südame ja kätega” ja isikute nimed on muudetud misjonäride kaitseks. 

Tere kallid sõbrad!   

04. aprilli varahommikul jõudsin lennukiga Helsingist Shnghisse ja sealt edasi reisi sihtkohta. Kohe, kui ma kohale jõudsin, algas salajane jumalateenistus, kus ristiti kuus kurti. Jumalateenistuse ja ristimise viisid läbi Iirimaa kurdid. Koos oli palju kurte ja oli ka kuuljaid. Ma olin nii vapustatud ja rõõmus, et jõudsin õigel ajal ning sain seda sündmust näha.

 Ma veetsin toredalt aega 3 päeva Richardi, Rosa ja veel 2 inglannaga. Siis nad lahkusid lennukiga teise linna Ida Hnas uurimisretkele, kas seal on võimalik midagi uut rajada.    Jõudnud Knmng-sse tundsin end just kui teises maailma otsas. Esimesed päevad püüdisn harjuda Hna eluviisi, kultuuri ja kommetega. Kohtusin ka Liisaga, kohaliku misjonäriga, kellega arutasime minu edasist tegevusest Knmngis. Tal oli väga hea meel, et sain tulla 3 kuuks, et julgustada ja õpetada kurtidele Jumala Sõna.

9. aprilil läks töö lahti ”HjaH” puutöökojas. Õpetasin noormeestele täispuidust riidekappide, söögilaudade, kummutite, voodite jne tegemist. Mina töötan nendega igapäev 4-6 tundi, edasi töötavad nad ise.

Suhtlemine hna viipekeeles ei ole just lihtne kuid heade sõprade keskel olen ära õpinud juba mõningad hnakeelsed viiped ja hiroglüüfid. Tänu sellele on mul palju kergem suhelda kohalikega.

Read more: Raivo Mandariinimaal - kevad 2010

Polaarjoone puudutus

06 April 2010

Jaanuaris 114 300px2010 sõitsin oma seitsmendale reisile hantide juurde. Seekord oli veidi nadi tunne, sest esmakordselt reisisin kaugele põhja üksinda, pealegi talvistes tingimustes. Läksin külmale vastu teadmisega, et Siberi kuivas kliimas on külmakraade kergem taluda. Põhjamaa pakane tegi aga oma töö, seda eriti tuulise ilma korral. Siis tulid appi Balti jaamast ostetud vildid ja põdranahkne kasukas.

Kõige üllatavam oli kohalejõudmine. Moskvast kolmandat päeva teel olles hakkas Vorkuta rong peatuma mitte ainult jaamades, vaid ka iga raudteeäärse majakese juures. Selgus, et rongile oli lisatud kaubavagun toiduainetega. Reisijate kannatus paistis lõpuks katkevat, mobiiltelefonid pandi käiku ja kaks peatust enne lõppjaama läks rahvas nagu üks mees rongist välja. Läksin minagi siis seal maha. Kõik istusid autodesse ja kihutasid minema. Seejärel sõitis rong ära. Siis lahkus jaamavaht. Lõpuks jooksid koeradki minema. Tere, Siber, mõtlesin, seistes ja imetledes 34-kraadises pakases tähti. Kuid asi polnudki hull – poole tunni pärast tuldi ka mulle järele ning handi ja neenetsi jutlustajat nähes hakkas jälle soojem. Linna jõudsime ikkagi enne rongi...

 

LOE EDASI:  POLAARJOONE PUUDUTUS

Misjonikalender 2016

Kontakt

Eesti Evangeelne Allianss
Misjonitoimkond

Narva mnt. 51
10152 Tallinn
E-mail
info (ätt) misjon.ee

allianss.ee

Back to Top