Euraasiast

Kümnes kord Hantidemaal

Minu Andrus Koljakümnes reis hantide juurde kestis poolteist kuud. Olin rõõmus, et saan esimest korda olla pikemat aega koos koguduseliikmete ja teiste kohalike töötegijatega. Et paremini sealseid inimesi mõista, oli kange tahtmine aidata kohalikke nende igapäevaelu toimetustes. Ette rutates olgu öeldud, et juba kolmas kord järjest ei tahtnud ma kodumaale tagasi tulla!

Salehardi jõudes vestlesin evangeelse koguduse pastoriga, et saada ülevaadet misjonitöö olukorrast. Järgmisel päeval külastasin vana tädi Veerat, kes juba aastaid meie eest palvetab. Seejärel sõitsin jõelaevaga 200 km mööda Obi ülesvoolu Mužisse, et teenida kohalikke kristlasi.

Mužis koguneb grupp kristlasi kolmapäeviti piiblitundi, reedeti palvekoosolekule ja pühapäeviti jumalateenistusele. Kõige olulisem oli inimeste murede kuulamine ja nende eest palvetamine. Kogudus vajab karjast ja töötegijaid, kes aitaksid koormad Jumalale üle anda. Olen juba aastaid arvanud, et kogudust võiks teenida kogemustega perekond, aga tuleb usaldada Jumala tahet.

LOE EDASI:  KÜMNES KORD HANTIDE MAAL

Minu üheksas Siberi reis

Minu minu9sreisüheksanda Siberi-reisi üheks eesmärgiks oli kinnitada kontakte, mis Salehardi kogudusel on kaugemates külades asuvate elanikega. Veel tahtsin oma väitekirja jaoks teha hantidega intervjuusid, mida koguneski lõpuks poolesaja ringis. Kontaktide loomisel ja piirkonna olude  mõistmisel on mulle märkimisväärselt kasuks tulnud etnoloogiaõpingud Tartu Ülikoolis.

Külma oli keskmiselt 28-36 kraadi ja ilmad enamasti päiksepaistelised, seetõttu saime teha pikki reise põdrakasvatajate juurde. Hantide piirkond on väga suur ja töötegijaid vähe, ometi usun, et Jumal annab neid handi oma rahva seast. Kohtusin ühe handi noormehega, kellega Salehardi kogudus ühendust hoiab ja kel on potentsiaali kord pastoriks saada. Koostasin talle lauliku ja aitasin teda koguduse tööd puudutavates üldistes küsimustes.

Muži rajoonikeskuses, kus elab 5000 inimest, koguneb osadusgrupp 5-8 handiga kolm korda nädalas. Lauldakse nii handi kui ka vene keeles. Meie EMK Teoloogilises Seminaris õppinud Ljudmilla Grapin on tõlkinud laule handi keelde ning õde Olga saadab neid kitarril. Kord teenistuse ajal  hakkas õde Zina nutma ja tänama Jumalat selle eest, et ta võib palvetada ja ülistada handi keeles!

Päevad möödusid intensiivses tegevuses ja kuigi puhkuseks ei leidunud eriti mahti, oli seegi kord kahju Siberist lahkuda!

.

Polaarjoone puudutus

Jaanuaris 114 300px2010 sõitsin oma seitsmendale reisile hantide juurde. Seekord oli veidi nadi tunne, sest esmakordselt reisisin kaugele põhja üksinda, pealegi talvistes tingimustes. Läksin külmale vastu teadmisega, et Siberi kuivas kliimas on külmakraade kergem taluda. Põhjamaa pakane tegi aga oma töö, seda eriti tuulise ilma korral. Siis tulid appi Balti jaamast ostetud vildid ja põdranahkne kasukas.

Kõige üllatavam oli kohalejõudmine. Moskvast kolmandat päeva teel olles hakkas Vorkuta rong peatuma mitte ainult jaamades, vaid ka iga raudteeäärse majakese juures. Selgus, et rongile oli lisatud kaubavagun toiduainetega. Reisijate kannatus paistis lõpuks katkevat, mobiiltelefonid pandi käiku ja kaks peatust enne lõppjaama läks rahvas nagu üks mees rongist välja. Läksin minagi siis seal maha. Kõik istusid autodesse ja kihutasid minema. Seejärel sõitis rong ära. Siis lahkus jaamavaht. Lõpuks jooksid koeradki minema. Tere, Siber, mõtlesin, seistes ja imetledes 34-kraadises pakases tähti. Kuid asi polnudki hull – poole tunni pärast tuldi ka mulle järele ning handi ja neenetsi jutlustajat nähes hakkas jälle soojem. Linna jõudsime ikkagi enne rongi...

 

LOE EDASI:  POLAARJOONE PUUDUTUS

Misjonikalender 2016

Kontakt

Eesti Evangeelne Allianss
Misjonitoimkond

Narva mnt. 51
10152 Tallinn
E-mail
info (ätt) misjon.ee

allianss.ee

Back to Top